Leviisia harilik "Purpur-Violet"

Leviisiate sundpuhkeperioodi teooria.
Vegetatsiooniperioodil eelistavad leviisiad niiskust. Sel ajal ei talu nad kastmiste vaheaegadel mulla läbikuivamist. Suvine kuumus võib viia lehtede langemiseni ehk nn sunnitud puhkeperioodini (arenguprotsessid aeglustuvad). Sel ajal on vajalik katkestada leviisiate kastmine.
Kui palavusega taimed peatasid kasvamise (tundemärk, et taimed on puhkeperioodis), siis ei maksa neid turgutada sagedase kastmisega, sest taimed võivad mädanema hakata. Parem on luua taimedele sobiv kõrgema õhuniiskusega keskkond. Kastmine lükata edasi, kuni ilmad jahenevad ja areng jätkub juba iseenesest.
Põhimõtteliselt võib võimsamaid igihaljaid liike nagu Lewisia columbiana, Lewisia cotyledon, Lewisia leeana ja Lewisia serrata edasi kasta. Kuid Graham Nicolls leiab, et isegi Lewisia cotyledon (harilik leviisia) ja tema hübriidid lähevad üle puhkeolekusse, kui nad on alpiaias üle kuumenenud. Kui on oodata palavaid ilmu, siis viige pottides olevad taimed varju, et vältida puhkeolekusse minekut ja kasvuprotsesside peatumist.

Istikute kasvatamise agrotehnika: leviisia kasvatamisel seemnest on vaja pikeerida seemikud neutraalse kompostiga täidetud 7cm läbimõõduga pottidesse. Seeemikud kasvavad enamikul liikidel kiiresti ja juba esimesel aastal vajavad nad paar korda ümberistutamist. Erandiks on Lewisia rediviva ja  Lewisia stebbinsii, kes kasvavad üsna aeglaselt ja tavaliselt jäävad samasse potti kaheks aastaks.

Täiskasvanud taimede kasvatamise agrotehnika.
Taimed, mida kasvatatakse kasvunõudes, tunnevad end hästi neutraalse reaktsiooniga mullas, mis koosneb põhiliselt kompostist ja  millele on lisatud 25% jämedat liiva, eelistault lubjavaba. Kui taimed näevad nälginud välja, siis kasta neid aeg-ajalt vedelväetistega. Kasvunõudes vajab leviisia igaaastast ümberpaigutamist. Seda võib teha sügisel, kuid Nicolls soovitab seda teha varakevadel, kui kasv on juba märgatav. Sel ajal eemaldada ka mullused kuivanud lehed.
Paljud leviisiad kavavad kenasti ka õues alpinaariumis. Nicolls ei kasuta nende kasvatamiseks spetsiaalset mullasegu. Kuid sõltumata kasvatamise stiilist ja pinnasest, kus nad kasvavad, lisab ta segule alati liiva (killustikku), et oleks tagatud hea drenaaž. 

Lewisia cotyledon (harilik leviisia).
Selle liigi kasvatamine potikultuurina ei ole raske. Igal aastal on näitustel näha hiiglaslikke eksemplare. Kuid sel liigil on ka avamaal kasvatamisel väike nipp. Aianduskeskustes on kevaditi kauneid hariliku leviisia eksemplare ja me anname järele ahvatlusele, osta niisugune „kergesti kasvatatav“  leviisia ka endale. Ja see garanteerib ka leviisia hukkumise, kui me ei istuta teda just USA lääneosas avamaale. Ja sarnaselt paljudele aiapidajatele, kes järgides kõiki nõuandeid, sealhulgas seda, et „istutage taim kaldu“ või „katke talveks klaasiga“, mille tulemusel ikkagi hukkub hulk taimi, sõltiumata sellest, millist nõuannet järgiti. Parem kasvatada taimed siiski seemnest ja püüda istutada neid aia erinevatesse kohtadesse, kus on võimalik hoida juurekaela talvel võimalikult kuivas. Siis rõõmustab ka
Lewisia cotyledon teid oma õitsemisega.